759

ANDO TULVIK

Abielus

Kandidaadi ANDO TULVIK pilt

Eriala

Olen talupidaja. Mutijärve talu Viljandi vallas Viljandimaal.

Haridus ja töökogemus

Hariduselt jurist. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna riigihalduse erialal 1977. a.

Kogemus poliitikas

Erakonnas alates Maaliidu loomisest 1989. aastal, kui Tartus „Vanemuises“ tuli kokku Eesti Maaliidu Maapäev.
EKRE Volikogu liige ja Viljandi valla osakonna esimees.
Toetades erakonna üldist poliitilist joont, seisan hea eelkõige, et maarahva hääl ja huvid erakonna tegevuses kajastuksid.
Olen „EKRE maaelu arendamise seisukohtade“ väljatöötamise algataja ning üks autoritest.

Miks kandideerin Riigikokku

Kandideerin Riigikogusse, et esindada Eesti rahva kõige laiema enamuse huve: taastada tema roll kõrgema võimu kandjana, pidurdada järjest süvenevat valitsuse võõrandumist rahvast. Riik peab teenima rahvast, siis rahvas usaldab riiki ja ei lahku oma kodumaalt.

Millega kavatsen tegeleda

Olen maal sündinud ja kasvanud, mistõttu eriti südamelähedane on maaelu käekäik. Eestlased on säilitanud oma iseolemise, kuna olime sajandeid maarahvas. Praeguseks on maaelu meie tagala. Võimalikult ühtlane asustatus, eelkõige piirialadel, kindlustab meie riigi ja rahva kestmise. Linnades me sulandume kiiremini, meie keel, kultuur ja traditsioonid hääbuvad. Maaelu pakub paremat kaitset tänapäevaste ohtude, massiimigratsiooni ja terrorismi eest.

Tugevad küljed

Oma tugevuseks pean ülikoolis õpitut riigi juhtimises, kuna lõpetasin õigusteaduskonna riigihalduse alal. Oman aastate pikkust kogemust seaduste koostamisel. Loomulikult on aastatega kogunenud elutarkust Eestis toimunud poliitiliste arengute analüüsimisel.

Sõnum valijale

Minu eeskujuks poliitikas on aatemees Jaan Tõnissoni sihikindel, omakasupüüdmatu tegevus Eesti Vabariigi loomise ja edasise arengu eest. Samuti president Arnold Rüütli sama sihikindel töö Eesti Vabariigi taastamisel. Püstipäi ning sirge seljaga, vaatamata neile osaksaanud rünnakutele, seisid nad otsustavatel hetkedel meie omariikluse eest. Mõlema mehe, esmalt J. Tõnissoni panus EV loomisel ja iseseisvuse taastamisel, eestlaste kui rahvuse säilimisse, on hindamatu. Kahjuks ei lasknud poliitikasse pürgivad uued jõud A. Rüütlil lahendada Eesti ja Venemaa piiriküsimust, ehkki põhimõtteline kokkulepe oli juba olemas. Praegustel Eesti Vabariigi poliitikutel ei ole Venemaa silmis piisavalt poliitilist kapitali, nagu oli Rüütlil, et piiriküsimust Eesti rahva enamuse huvides lahendada.