766

AIVO LILL

Kandidaadi AIVO LILL pilt

Haridus ja töökogemus

Lõpetasin keskkoolis ehituseriala eriklassi ja Tartu Ülikooli matemaatika teaduskonna matemaatik-pedagoogi kutsega. Olin Eestis üks esimesi arvutiõpetajaid koolis. Alustasin arvutiõpetuse tundide andmist ülikooli kõrvalt Tartus ja Jõgeval ning jätkasin pärast ülikooli lõpetamist mõne aasta jooksul Jõgeval arvutiõpetajana. Olen töötanud programmeerijana, väikese arvutifirma juhina, puidufirma juhina (metsa ülestöötamine, saematerjali tootmine ja eksport) ning ehitusvaldkonnas.
Olen ennast täiendanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 2009 – 2017 olen Tallinnas kodanikuaktivistina löönud kaasa linnaruumi kujundamisel.

Miks kandideerin Riigikokku

Kindlasi on paljud kuulnud jutte, et Tallinnas on Keskerakonna ainuvõim ning seepärast kedagi teist ei kuulata ning seal mingeid oma ettepanekuid esitada ei saa. Minu kogemus on aga vastupidine – olen Tallinnas saavutanud enamiku oma soovide elluviimise. Jah, see nõuab tõsist tööd.
Aga edu valem on tegelikult lihtne:
-Ära ole egoist, vaid kui pakud mingeid lahendusi, siis need olgu kõigi inimeste soove arvestavad.
-Hangi endale oma ala parimad spetsialistid nõuandjateks, et välja pakutud ideed oleksid väga kõrgel professionaalsel tasemel.
-Tõmba enda ideedega kaasa nii palju asjast huvitatud inimesi kui suudad. Olen veendunud, et kui häid asju sai ellu viia ühe erakonna ainuvõimu all olevas Tallinnas, siis suudan sama teha ka koalitsioonivalitsuse tingimustes üle Eesti.
Minu arvates esimene asi, mis vajaks muutust, on poliitiline kultuur ja üldine õhustik Eestis. Igasuguse inimeste koosluse (perekond, ettevõte, riik) edukus sõltub väga suuresti inimeste koostööst, üksteisest lugupidamisest, üksteisega arvestamisest ja sõbralikest suhetest. See on asi , mida tuleks igal tasandil parandada. Selle tegemiseks on meil olemas hea eeskuju – Euroopa rikkaim riik Šveits. Nemad on edu saavutanud tänu oma suurele demokraatiale – inimesed saavad keskmiselt 4 korda aastas otsustada rahvahääletustel riigi ees seisvate küsimuste üle. See annab inimestele kindlustunde, et nende selja taga ning vastu rahva enamuse tahet ei saa valitsus otsuseid vastu võtta. Eestis on just rahva enamuse tahte vastased ning Riigikogus vähemuse toetusega läbi sahkerdatud otsused olnud ühiskonna lõhestumise, viha ja pingelise õhustiku tekkimise põhjuseks. See peab lõppema, et saaksime oma riiki arendada ja tugevdada ning inimesed võiksid end tunda väärtuslike ja oma maa peremeestena.
Demokraatia peaks tähendama seda, et kõigil on õigus omada veendumusi ning nende vabalt propageerimise võimalusi, mida ei püüta vaigistada mingite „vihakõne” seadustega. Ja riik peaks viima ellu neid poliitikaid, mis saavad rahva enamuse toetuse. Kui me suudame muuta Eesti poliitilise kultuuri, siis paneme sellega aluse ka kõigiks teisteks positiivseteks muutusteks. Ja et muuta Eesti poliitiline kultuur, selleks tuleks neil valimistel valida EKRE.