731

AGNES PULK

Teenusedisainer, koolitaja

Abielus

Kandidaadi AGNES PULK pilt

Eriala

Teenusedisainer ja koolitaja.

Haridus ja töökogemus

Mul on kõrgharidus majanduses (ärijuhtimine, turismi- ja hotellimajandus) ning lõpetamisel magistritöö Teenuste disaini ja juhtimise erialal Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzis. Olen õppinud ka teoloogiat Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Hetkel annan turundus- ja kommunikatsiooni ning kliendikogemuse disaini loenguid Hiiumaa Ametikoolis. Stuudios Disainivõti tegutsen teenusedisaineri ja koolitajana. Lisaks teen kõige väiksematele Käinas beebikooli.

Varasemalt olen peamiselt tegutsenud kolmandas sektoris ja töötanud riskiperedega ja riskilastega, erivajadustega lastega ja nende vanematega, kasuperedega, pagulastega, noortega, kogudustega. Vabatahtlikuna ka kodutute ja vangidega. Lisaks olen teinud raadiotööd ja olnud pikalt projektijuht, kuid töötanud ka näiteks Inglismaal nelja tärni hotellis administraatorina.

Kogemus poliitikas

Riigikogu valimistel kandideerin esimest korda, kuid 2017. aastal kandideerisin EKRE nimekirjas ka KOV valimistel.

Tunnen, et „ei saa enam vaiki olla” ja lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas meie riiki otsekui pimeduses juhitakse – ikka rahvast kaugemale, Jumalast kaugemale, iseseisvusest kaugemale... Homopropaganda pealesurumine meedias ja isegi lasteasutustes, sõna- ja mõttevabaduse piiramine ning kristluse naeruvääristamine arvamusliidrite ja poliitikute poolt on minu kui kristlase jaoks ületanud igasugused mõistlikkuse piirid. Nii ei saa enam jätkata! Läbisurutud kooseluseadus ja ÜRO rändelepe tulevad mõlemad tühistada, tegeleda tuleb rahvastikukriisiga, rahvastikuministri koht tuleks taastada ja riiklikult toetada perekondi, laste saamist ja kasvatamist, oma kodu soetamist, soodustada abiellumist, vähendada perevägivalda, hoida maaelu hääbumast. Riik on täpselt nii tugev kui on perekonnad.

Lisaks arvan, et Riigikogule tuleb ainult kasuks, kui sinna aegajalt ka uued näod ja uued ideed pääsevad.

Millega kavatsen tegeleda

Minu teemadeks Riigikogus oleksidki rahvastikukriisiga tegelemine, kooseluseaduse tühistamine ja abielu määratlemine põhiseaduses üksnes mehe ja naise liiduna. Meil on endiselt liiga palju valikaborte. 1991-2017 on indutseeritud abortide läbi kaotanud elu 320 644 last. See on 1/3 eestlaste koguarvust ja 1/5 eesti rahva arvust. Miks me peaksime maksumaksjatena oma rahva tapmist toetama? Meditsiinilise näidustusega on nendest abortidest vaid mõni protsent. Siin tuleks võtta kasutusele erinevaid meetmeid, nt kohustuslik ultraheli ja raseduskriisi nõustamine enne, kui naine teeb lõpliku otsuse oma lapse elu võtmiseks, võimalus beebist juba sünnitusmajas loobuda, jne. Paljud naised on aborte hiljem väga kahetsenud ning väitnud, et kui oleksid saanud nõustamist või toetust, poleks nad seda otsust teinud. Meie rahvaarv on nii väike, et iga inimelu on kullast kallim. Riigil on ka palju rohkem võimalusi koguduste kaasamiseks rahva moraali tõstmisel ja sõltuvustes või hädas olevate inimeste abistamisel.

Tugevad küljed

Olen 40-aastane ja oman juba piisavalt elukogemust nii kolme lapse emana kui ka
töises plaanis. Mul on kõrgharidus majanduses, kuid oman laialdast töökogemust sotsiaalsfääris ning tean, millised on Eesti inimeste tegelikud mured ja vajadused. Teenusedisainerina oman kompetentsi kaasa rääkida avalike teenuste disainis, oskan näha suurt pilti ja tean, et igale probleemile on alati lahendus, kuid heade lahenduste märkamiseks on vaja aegajalt värsket pilku väljast. Pooldan ka rohkem rahva ja erinevate huvigruppide kaasamist otsuste tegemisel. Olen hea meeskonnamängija, kuid vajadusel suudan olla ka eestvedaja ja juht. Avalikke esinemisi ei pelga.

Sõnum valijale

Oleme jõudnud oma riigiga teelahkmele, kus sõna otseses mõttes valime Eestile tulevikku. Valimisotsus tuleb teha maailmavaatest lähtuvalt, mitte selle järgi, kes on tore naabritüdruk või muhe naabrimees. Penisonite kasvu, peretoetuste tõusu ja majanduse elavdamispakette pakuvad kõik erakonnad, selles pole käesolevate valimiste küsimus. Küsimus on selles, millist Eestit me tahame? Kas avatud rahvuslusega (ehk kodanikupõhist rahvast) või tõelist rahvuslust, mis kaitseb eestlasi kui põlisrahvast? Kas soovime jätkuvalt koogutada Euroopa Liidu juhtide ees, rakendades valimatult iga seadusepügala, isegi kui see on meie rahvale kahjulik, ning avada oma piirid Euroopasse soovivatele pagulastele ja migrantidele või hoiame tagasihoidlikku migratsioonipoliitikat ning seisame julgelt Eesti suveräänsuse ja iseotsustamisõiguse eest ka Euroopa Liidus, tehes rohkem koostööd tervet mõistust näidanud riikidega nagu Ungari, Poola, Tsehhi jt? Kas soovime homopropaganda jätku meie meedias ning lasteasutustes ja traditsioonilise perekonna ideaali ja väärtuse prügikasti heitmist, tõstes kõrvale samaväärsena homoabielud või näeme terves perekonnas riigi tugevuse garantiid? Mida tugevamad on meie perekonnad, seda vähem on meil riigina vaja kulutada igasuguste toetuste ja hingehädade ning käitumishäirete raviks.

Seisan terve mõistuse ja tervete perekondadega Eesti eest!